Doahpagat : LLH

Smiehtas – maid don oaivvildat go geavahat sáni homosohkabeallásašvuohta? Mii lea homoparáda? Naba lesbapárra? Lesbamánát? Homoheajat? Lea go vuogas geavahit sániid lesba ja homsa? Mii earuha transvestihta, tránsasohkabeallásačča ja tránsaolbmo? Lea bat dát nu dehálaš?

De lea, dannego:
Sánit sáhttet loavkašuhttit ja dagahit ahte ovdagáttut ja heahpášuhttin joatkašuvvet. Sániin lea issoras stuorra váikkuhanfápmu ja sii geain lea fápmu, ja sii geat háliidit sin váikkuhit, geavahit daid politihkalaš váikkuhangaskaoapmin.  Fuomáš maid sátni mearkkaša, mo dan lea vejolaš áddet máŋgga láhkai, mo dan sáhttá dulkot sierranas diliin, ja mo dat váikkuhit dan olbmui dahje dasa gean birra dahje maid birra sátni geavahuvvo. Jurdil ovdalgo čálát ja hálat.  

Čuovvovačča lea vejolaš atnit muhtunlágan ohcanlistun, maid muhtun muddui maiddái ferte atnit ealli dokumeantan. Dat leat dat meroštallamat mat min mielas orrot buorit dál, dat leat vuđolaččat jurddašuvvon ja ráhkaduvvon, ja dat leat leamaš gulaskuddamis fágaolbmuid luhtte ja LLH fylkkaservviin ja lávdegottiin. Don it dárbbaš oahppat definišuvnnaid bajil. Muhto iskkas dás jus leat eahpesihkar!   

Vuos dán listtu bajilčállaga čilgehus:  

Lhbt
Doaba mearkkaša lesbaid, homofiillaid, bifiillaid ja tránsaolbmuid joavku.

Muhtun álggaheaddji čielggadeamit:

’-fiila’ ’-seksuála’ ektui
Muhtumat geavahit dárogielas sániid homoseksuell, biseksuell, heteroseksuell, muhto dábáleamos lea Norggas geavahit gehčosa ’fil’ – homofil, bifil, heterofil. Dát erohus dahkkojuvvui historjjálaččat dan mearkan ahte doahpagat mearkkašit ollu eambbo go dan geainna olmmoš sohkabeallálaččat ovttastallá – dat sisttisetdollet ovdamearkka dihtii ráhkesvuođa ja identitehta ge.   

Dárogillii seksuell legning dahje orientering?
Dát doahpagat geavahuvvojit seahkálagaid. Sámegillii geavahuvvo sodju. LLHs mii dábálaččat geavahit  ’orientering’, dannego ’legning’ áddejuvvo eambbo bissovažžan. ’Orientering’ áddejuvvo rahpasat doaban mii siskkilda eambbo rievddaldeami.

Identithta dagu ektui
Ii leat sihkkar ahte olmmoš guhte ovttastallá olbmuiguin geat lea seamma sohkabealis go ieš, meroštallá iežas lesban, homofiilan dahje bifiilan. Oallugiin eai leat čielga kategoriijat iežaset sohkabeallásaš meannudeamis, eaige soaitte čatnat dan iežaset identitehtii. Oallugat guđet atnet iežaset heterofiilan, sáhttet maiddái seksuálalaččat ovttastallat seamma sohkabeallásaččaiguin, ja oallugat geat definerejit iežaset lesban  dahje homofiilan, leat ovttastallan dahje ovttastallet nuppi sohkabeali olbmuiguin. 

Doahpagiid maid lea buorre dovdat ja geavahit rivttes meroštallama mielde

Homofiila
Olmmoš guhte sáhttá ráhkásmuvvat iežas sohkabeali olbmui ja/dahje gean seamma sohkabeallásaš olmmoš geasuha seksuálalaččat. Doaba geavahuvvo sihke albmáid ja nissoniid birra, muhto dávjjemusat albmáid birra.

Lesba
Nisu guhte sáhttá ráhkásmuvvat iežas sohkabeali olbmui ja/dahje gean eará nisu geasuha seksuálalaččat. Sátni lesba geavahuvvogođii Norggas 60/70 logus, ja ollu nissonat ledje dalle doahpaga vuostá dannego sii oaivvildedje ahte dat attii dakkár áddejumi ahte sii ledje earalágánat go albmát. Earát fas oaivvildit ahte lea dehálaš atnit sáni lesba aiddo oidnosii buktin dihtii nissonolbmuid, geain ii álot leat leamaš nu nana sadji organiserejuvvon homolihkadusas.

Bifiila
Olmmoš guhte sáhttá ráhkásmuvvat sihke albmái ja nissonii ja/dahje gean sáhttá sihke almmái ja nisu geasuhit seksuálalaččat. Bifiila identitehta sáhttá leat hui sierralágan olbmos olbmui. Buot bifiillat eai beroš seamma ollu guktuin sohkabeliin, ja dovddut sáhttát maiddái rievddaldit guhkit áigái nu ahte muhtun áiggi sin geasuhit albmát ja muhtun áiggi fas nissonat. Dat ii mearkkaš ahte olmmoš molsašuddá heterofiilla dahje homofiilla gaskkas.  

Albmát geat seksuálalaččat ovttastallet albmáiguin, MSM
MSM lea namahus mii gokčá buot albmáid geat sohkabealástallet albmáiguin – eai ge dušše sin guđet definerejit iežaset homofiilan dahje bifiilan, muhto maiddái heterofiila albmáid geat sohkabealástallet albmáiguin. Dajaldat bohciidii hiva eastadanbarggu oktavuođas, ja čilge ahte lea erohus identitehtas ja dagus.

Nissonat geat seksuálalaččat ovttastallet nisoniiguin, KSK
KSK lea namahus mii gokčá buot nissoniid geat seksuálalaččat ovttastallet nissoniiguin – eai ge dušše sin guđet definerejit iežaset lesban dahje bifiilan, muhto maiddái heterofiila nissoniid geat ovttastallet nissoniiguin. 

Čiđihit (čiegusvuođas)
Muitalit iežas birrasiidda ahte olmmoš lea homofiila, lesba, bifiila, tránsaolmmoš dahje bonjulunddot. Čiđiheapmi ii leat juoga maid olmmoš dahká oktii, dat lea dađistaga doaibmi proseassa. Juohke gearddi go olmmoš deaivá ođđa olbmuid, álgá ođđa bargui dahje manná festii, de ferte válljet áigu go čiđihit vai ii. Čiđiheapmi lea maiddái birrasiid proseassa. Váhnemat ja oappát ja vieljat fertejit čiđihit homofiilla váhnemin, oabbán ja vielljan jna.

Heteronormativitehta dahje heteronormatiivavuohta
Mearkkaša ahte almmáiolbmo ja nissonolbmo heterofiila gaskavuohta, ja albmá ja nissona stereotypa (stirdon) sohkabealledovddaheapmi, adnojuvvo normálan, ovddalgihtii mearriduvvon ja vurdojuvvon. Danne gártá earalágan sohkabeallásaš sodju dahje sohkabealledovddaheapmi mii ii čuovo sohkabeallenorpmáid, adnojuvvot eahpedábálažžan, earalágánin ja imašlažžan – dakkárin maid ferte digaštallat, čilget ja man birra ferte dahkat gažaldagaid. Heteronormativitehta lea sivva dasa ahte olmmoš ferte čiđihit dahje “boahtit olggos” – olmmoš ferte muitalit birrasiidda ahte olmmoš ii leat nu mo vurdojuvvo, ahte olmmoš ii leat heterofiila.

Homofobiija
Irrationála ballu, vašši, gierdameahttunvuohta dahje ovdagáttut lhbt-olbmuide. Homofobiija sáhttá boahtit oidnosii lesbaid, homofiillaid, bifiillaid, bonjuid ja tránsaolbmuid njálmmálaš, fysalaš, psyhkalaš ja sohkabeallásaš givssidemiin, ja dakkár heterofiila olbmot ge geat eai adnojuvvo heteron, sáhttet cielahuvvot dannego sii spiehkastit heteronormativitehtas sohkabealledovddaheamiset geažil.  
Muhtumat háliidit geavahit sáni ’homonegativitehta’, dannego homofobiija lea garra dajaldat mainna oallugat eai háliit iežaset identifiseret. Olmmoš sáhttá vásihit ahte sus lea buorre gaskavuohta homofiillaide, ja dattetge sáhttá dahkat homofoba/homonegatiiva dagu.

Internaliserejuvvon homofobiija
Go lhb-olbmot váldet alcceseaset servodaga negatiiva guottuid homofiillaide, ja heahpanaddet dahje deddet iežaset dovdduid, de gohčoduvvo dat internaliserejuvvon homofobiijan. Dát lea stuorra dearvvašvuođaváttisvuohta ollu lesbaide, homofiillaide ja bifiillaide.  

Queer
Queer šattai doaban AIDS-aktivismma áiggi 90-logu álggogeahčen USA:s. Dan sadjái go lahkanit heteronormatiivva servodaga, háliidedje oallugat oidnosii buktit dan mii lei bonjulaš, sohkabeallásaš, hárdi ja spiehkasteaddji bonjulaš eallimis.
Queer lea sihke akademalaš dutkansuorgi mas dutket dan mii lea dábálaš eaige dan mii spiehkasta, ja aktivisttalaš lihkadus heteronormativitehta vuostá. Queer-perspektiiva lea iskat bissovaš sohkabeallásaš identitehtaid.

Bonju
Skeiv lea queer-doahpaga jorgaleapmi dárogillii, ja sámegillii dan lea vejolaš jorgalit sániin bonjun. Bonju-doaba geavahuvvo dávjá amas dárbbašit juohkit olbmuid kategoriijaide seksuálalaš soju vuođul. Go olmmoš definere iežas bonjun, de olmmoš rihkku norpmáid sohkabeali ja sohkabeallásašvuođa birra, ovdamearkka dihtii go olmmoš ii vállje defineret iežas lesban, hetero-, homo- dahje bifiilan.
Oallugat vásihit bonju-sáni searvadeaddji sátnin. LLH nuoraidorganisašuvdna ovdamearkka dihtii gohčoda iežas Skeiv Ungdom, ja ollu LLH-festiválat geavahit sáni, ovdamearkka dihtii Skeive Sørlandsdager, Stavanger på Skeivå ja Skeive Dager i Oslo.  

Ovttasohkabealát párat
Ovttasohkabealát párat leat guokte olbmo seamma sohkabealsi. Doahpaga geavahit dávjá politihkkárat ja byrokráhtat go sii hállet páraid birra main leat guokte seammasohkabealát olbmo. Dán dajaldaga lea buoret geavahit go ovdamearkka dihtii dajaldagaid lesba párra dahje homofiila párra, jus olmmoš ii dieđe mo dat olbmot definerejit iežaset sohkabeallásaš soju. Párra mas lea almmái ja nisu ii dárbbaš leat heterofiila párra, almmái dahje nisu sáhttá leat bifiila.

SOHKABEALLI
Go mii beaivválaččat hállat sohkabeali birra, mii hárve aiddistit maid mii oaivvildit. Oktavuođas sorjá dat oaivvildit go mii biologalaš sohkabeali, sohkabealleidentitehta, sohkabealledovddaheami dahje juridihkalaš sohkabeali. Dávjá oktiivástidit dát juogut, muhto eai álot. Erenoamážit go olmmoš galgá hállat tránsaolbmuid birra, de lea dehálaš ahte olmmoš ii seagut doahpagiid. Muhto maiddái go mii galgat áddet mo servodat ráŋggášta su guhte ii doalat iežas daid meannudeami ja dovddaheami rámmaid siskkobealde mat gullet biologalaš sohkabeallái.  

Biologalaš sohkabealli
Dasa gullet biologalaš fáktorat nugo genitáliat, kromosomat ja sohkabeallehormonat.

Sohkabealleidentitehta
Dat identitehta mii olbmos lea sohkabeali ektui nu mo olmmoš ieš ja servodat dan áddejit. Eatnašat identifiserejit iežaset dan sohkabeali mielde mii definerejuvvui riegádeamis, muhto eai buohkat.

Sohkabealledovddaheamit
Vuohki mo olmmoš diđolaččat dahje eahpediđolaččat dovddaha iežas sohkabealleidentitehta, nu ahte birrasat áddejit man sohkabeallái olmmoš gullá. Dan dahket uhcit eanet buohkat biktasiiguin, vuoktamálliin, smiŋkkain, rumašgielain jna.

Juridihkalaš sohkabealli
Servodaga almmolaš sohkabealleregistarastin, vuosttažettiin persovdnanummiriin.  

Hin
Muhtun olbmot eai definere iežaset almmájin eai ge nissonin, muhto háliidit beassat defineret iežaset gaskii. Muhtun riikkain máilmmis, ovdamearkka dihtii Nepálas, leat čoavdán ášši nu ahte leat ásahan goalmmát sohkabeali. Hállan dihtii olbmo birra guhte ii háliit defineret iežas almmájin ii ge nissonin, de leat dárogielas geavahišgoahtán persovdnapronomena ’hin’. Hin galgá sohkabeali dáfus leat neutrála, ja nu eai leat ’han’ ja ’hun’.

TRÁNSA
Suorgái ’trans’ gullet máŋga iešguđetlágan identitehta, sohkabealledovddaheami ja sohkabeallásašvuođa. Jus don áiggut čállit dahje hállat tránsaid birra, it ge riekta dieđe manin don galggat válddahallat su – de jeara! Muhtumat háliidit válddahallot dainna sohkabeliin mii sis lea, nissonin dahje almmájin. Muhtumat fas háliidit leat daid gaskkas, ja háliidit gohčoduvvot hin'an. Jus don áiggut geavahit iešguđetlágan tránsa-doahpagiid mat leat dás vulobealde, de fertet váldit čielgasa das ahte geavahat rivttes doahpaga. Tránsa lea čoahkkedoaba, tránsaseksualisma ja intersex leat medisiinnalaš diagnosat.  
Jus don ieš it leat čađahan jearahallama tránsain, muhto geardduhat muitalusa mii lea leamaš eará mediain, de árvvoštala ášši. Ale luohte dasa ahte áššis maid don geardduhat, geavahuvvojit rivttes doahpagat.  

Tránsaolmmoš
Olmmoš gean hápmi dahje identitehta dovddaha eará sohkabeali go dat mii čállojuvvui registarii su riegádeami oktavuođas. ’Tránsaolmmoš’ lea čoahkkenamahus mii fátmmasta earret eará transvestihtaid ja tránsasohkabeallásaččaid. Tránssas lea sáhka sohkabealleidentitehtas ja sohkabealledovddaheamis, ii ge seksuálitehtas. Tránsaolbmot sáhttet leat bonjut, lesbat, hetero-, bi- dahje homofiillat.

Tránsaseksuálalaš
(latiinnagielas transeo = nuppi bealde ja sexus = sohkabealli). Olmmoš guhte vásiha ahte son gullá nuppi sohkabeallái go iežas biologalaš sohkabeallái. Tránsaseksualisma lea medisiinnalaš diagnosa ja sáhttá leat okta vuohki mo iežas lea vejolaš identifiseret. Olbmot geat leat tránsaseksuálalaččat lávejit háliidit hormonalaš dahje kirurgalaš dálkkodeami vai sin gorut nu bures go vejolaš heive sin sohkabealleidentitehtii. Dan dahket vai sii sáhttet dovddahit iežaset sohkabealleidentitehta juohke láhkai, sosiálalaččat ja seksuálalaččat.
Tránsaseksualisma ii leat sohkabeallásaš sodju ii ge dat válddahallojuvvo tránsaseksuálavuohtan.

Tránsasohkabealát
Muhtumat válljejit geavahit doahpaga tránsasohkabealát ovdal go doahpaga tránsaseksuálalaš. Ágga lea ahte dilis lea sáhka sohkabealis, ii ge seksuálavuođas. Medisiinnalaš oktavuođas lea dattetge ain tránsaseksuálalaš mii lea diagnosa namahus.

Interseksuálalaš
(latiinnagiela sániin inter = gaskkas ja sexus = sohkabealli). Olmmoš guhte lea riegádan eahpečielga biologalaš sohkabeallegullevašvuođain, ovdamearkka dihtii eahpečielga sohkabealleorgánaiguin. Dat mearkkaša ahte riegádeami oktavuođas, biologalaš dieđuid vuođul, ii leat vejolaš mearridit máná sohkabeali.   
Muhtumin ii boađe interseksualisma eahpečielga sohkabealleorgánain muhto iešguđetlágan hormonačoahkádusain. Dakkár dáhpáhusat eai fuomášuvvo dávjá ovdalgo mánná lea pubertehtas. Interseksualisma lea ollu medisiinnalaš diagnosaid čoahkkedoaba.
Boarrásat doaba dása lea hermafrodihtta – dán sátnái eai liiko interseksuálalaččat.  

Sohkabeali duođaštahtti dikšu
Kirurgalaš, hormonella, psykiáhtralaš dahje psykologalaš dikšu mii váikkuha dasa ahte olmmoš sáhttá eallit iežas sohkabealleidentitehta mielde.
Sáni ’sohkabeallemolsun’ atnet olu tránsaolbmot unohassan. Lea vejolaš ahte biologalaš sohkabeali leat nuppástuhttán, muhto sohkabealleidentitehta lea seammá. Ii ’sohkabeallenjulgejeaddji’ ge leat dakkár sátni maid berre geavahit. Dan vuođus lea dakkár áddejupmi ahte dás lea sáhka boasttu veršuvnnas maid lea dárbu divvut.  

Tránsanisu
Olmmoš gii lea biologalaččat dievdoolmmožin riegádan, gii oažžu dahje dáhttu divššu šaddat nissonolmmožin. Muhtumat háliidit gohčoduvvot dušše nissonolmmožin maŋŋel divššu, ja muhtumat fas dovdet ahte nuppástuhttin dievdoolbmos nissonolmmožin lea mielde hábmeme identitehta ja dáhttot danne namahuvvot tránsa-prefiksain.

Tránsadievdu
Seamma go bajábealde, muhto dás ges lea sáhka olbmos gii lea biologalaččat nissonolmmožin riegádan.

MTF ja FTM
Doahpagat Male-to-Female (dievdoolmmoš-nissonolmmožin) ja Female-to-Male (nissonolmmoš-dievdoolmmožin) geavahuvvojit olbmuid birra geat leat čađahan dahje geat háliidit čađahit divššu nuppástuhtttit goruda duođaštan dihte dan sohkabeali masa dovdet gullevašvuođa. Doahpagat geavahuvvojit dábálaččat eŋgelasgillii ja daid ii leat dábálaš jorgalit dárogillii ii ge sámegillii. 


Transvestihtta
(latiinnagielas: "transeo" = nuppi bealde ja vestis = biktasat). Olmmoš guhte uhcit eanet dávjá, áibbas dahje muhtun muddui, coggá nuppi sohkabeali biktasiid buori dovddu dihtii. Tránsvestismmas ii leat sáhka sohkabeallásaš sojus.  

Drag
Dás lea sáhka mearehuddamis ja leikošeamis nissonolbmo dahje almmáiolbmo stirdon sohkabealledovddahemiin lávddis dahje juksan dihtii fuomášumi. Drag ii leat juoga mii olmmoš lea, muhto maid olmmoš dahká. Albmá rolla gohčoduvvo dávjá drag king, ja nissona rolla fas drag queen.

Galggat leat hui diđolaš das mo ja goas don geavahat dáid sániid ja galggat go oppanassiige daid geavahit:

Homo
Homo lea dohkálaš sátni geavahit muhtun oktavuođain, muhto dat ge láve jorrat cielossátnin. Dat geavahuvvo viššalit skuvlašiljuin áinnasge eará sániiguin, ovdamearkka dihtii ’din jævla homo’ (biro homo). Homo-sáni sáhttet journalisttat ge geavahit boastut tabloiida bajilčálan, ja dan orrot sáhttimin geavahit oktanaga vaikko makkár sániiguin. Definišuvnna mielde ii leat boastut geavahit homo-sáni eará sániiguin, dan dahkat mii ge LLHs. Muhto ii leat álo riekta.

Homo geavahuvvo sihke albmáid ja nissoniid birra – sátni homsa fas geavahuvvo homofiila albmáid birra. Jus olmmoš čállá homsaparáda homoparáda sadjái, de dadjá ahte lea dušše homofiila albmáid parádas sáhka. Homo geavahuvvo dávjá čoahkkenamahussan, muhto dat geavahuvvo dábálaččat albmáid birra. Olbmui lea dárbu jurdilit maid háliida dadjat, ja mii láhppo dahje ii boađe oidnosii jus olmmoš geavaha homo ii ge ovdamearkka dihtii doahpaga lhbt. 

Homsa
Vuosttažettiin dat lea geavahuvvon cielossátnin, muhto homofiillat ieža ge geavahit dan iežaset birra ja eará homofiillaid birra. Olbmot geat eai identifisere iežaset homofiilan, berrejit váruhit geavaheames sáni, ja dat lea fasti oaidnit prentejuvvon.

Lesba
Dego sáni homsa leat lesba nissonat váldán lesba-sáni ruovttoluotta ja dan lea vejolaš geavahit positiiva oktavuođain. Muhto dego homo/homsa geavahišgohtet sáni fargga cielossátnin.  

Tránsa
Lea transvestihtta-sátnái šleaŋggosátni. Dego homsa- ja lesba-sániid ge lea dan vejolaš boastut geavahit cielossátnin. Dan ii galgga geavahit tránsaseksuálalaš dahje tránsaolbmuid mearkkašumis.

’De homofile’ dárogillii
’De’ sáni geavaheapmi dárogillii čielggasmahttá olggobealde-geahčadanháltti ja nanne dan áddejumi ahte homofiillat leat joavku mii lea gártan olggobeallái. Bures doaibmá guođđit sáni ’de’ ja dušše dadjat ’homofile’.

Femme
Lesba nisu guhte gárvoda dego árbevirolaš nisu. Son vuoidá iežas, geavaha vuolppuid ja čuvllaid, ja geavaha allajoccat gápmagiid. Gohčoduvvo maiddái lipstick lesbian ja lesbian chic, mii dávjá geavahuvvo čájehan dihtii ahte ii leat miige ’dábálaš lesbaid’, dahje ’tráktorlesba’.

Gay
Eaŋgalas sátni mii mearkkaša seamma go homo, lea geavahuvvogoahtán Norggas, sihke almmolaččat ja cielossátnin skuvlašiljus. Nuorat atnet dan veahá čáppaseabbon go árbevirolaš sáni ’homo’.

Butch
Dábálepmosit lesba nisu gii atná árbevirolaš almmáiolbmobiktasiid, muhto ii dárbbaš leat dan dihtii go son lea váldán almmáirolla.  

Skrulle
Geavahuvvo albmáid birra geain lea eambbo feminiina sohkabealledovddaheapmi go dat mii heive maskuliidna norbmii.

Straight-acting
Meannudit heterofiilan, stereotypa albmá ja stereotypa nissonolbmo mearkkašumis. Geavahuvvo gáidadan dihtii iežas das mii áddejuvvo ’mihtilmas homon’ dahje ’mihtilmas lesban’, ja dat lea maŋimus jagiid šaddan viššalit geavahuvvon doaban lhbt-birrasis. Doaba orru čájeheamen ahte ollu lhbt-olbmot eai háliit sierranit, ja háliidit leat heteronorpma oassin.

Homolihkadus
Sátni dávjá áddejuvvo LLH válddahallamin vaikko vel ii dárbbaš leat. Historjjálaš oktavuođas lea ortnegis geavahit doahpaga ’organiserejuvvon homilihkadus’, muhto mađe lagat boahtteáiggi ja dálááiggi mii boahtit, dađe dárkileabbot mii fertet leat. ’Homolihkadus’ lihccu lesbaid, bifiillaid ja tránsaolbmuid. Odne lea dárkkit hállat lhbt-lihkadusa birra. Ja de fertet muitit ahte dát lihkadus ii leat okta organisašuvdna.

Homsasexa/lesbasexa
Buot man ovddabeallái ii leat lunddolaš bidjat hetero, ii leat dárbu didjat homo ja lesba ge ovddabeallái. Ovdamearkka dihtii olmmoš ii čáláše ’het heterosex’, dahje ’bisarr heterofil sex-lek’. Heteronormatiivavuohta dat dagaha ahte mii ain dávjá oaidnit ovdamearkkaid das ahte journalisttat válddahallet guovtti ovttasohkabealát seksuála ovttastallama erenoamážin, mii spiehkasta das mii lea dábálaš ja danne galggašii čalmmustahttojuvvot.

Spiehkasteaddji sohkabeallásaš sodju/seksuála spiehkasteapmi  
Dákkár definišuvdna ii galgga geavahuvvot. Dat definere heterofiliija ja heterofilla sexa normálan ja buot eará spiehkasteaddjin. Ale beroš seksualitehta rievddaldeamis mii maiddái lea daid olbmuid gaskkas geat identifiserejit iežaset heterofiilan.