Foto: Gjert Rognli
Fafo-raporta 'Lesbiske og Homofile i Sápmi' (Lesbat ja Homofiillat Sámis) mii almmuhuvvui 2009:s, duođašta ahte lesbat ja homofiila sámit leat joavku man birra ii báljo
oktage hála.
Raporta čájeha mo sohkabeallerollat, bearašoktavuođat, osku, árbevierut, vealaheapmi ja ovdagáttut dahket váttisin dovddahit
iežas lesban dahje homofiilan sámi birrasis. Raporta čájeha ahte leat seamma deaddinmekanismmat maid lesba ja homofiillat
dáža servodagas ge vásihit. Lesba ja homofiila sámit geat leat jearahallojuvvon raporttas, muitalit ahte lea váddásat dovddahit
iežas sohkabeallásašvuođa sámi birrasiin go dáža birrasiin.
Raporta ii leat jorgaluvvon sámegillii, muhto raportta jorgaluvvon čoahkkáigeassu lea fidnemis.
Homofiila ja lesba sámiid fierpmádat/”Bonju” sámit
Fierpmádaga jođiha Risten Rávdná Heatta ja dat álggahuvvui Mázes 1987:s. Organisašuvnnas leat álgoálbmotoktavuođat Oslos/Akershusas,
Bergenis, Troandimis, Romssas, Unjárggas, Deanus, Álttás, Kárášjogas, Guovdageainnus ja Mázes. LHS (lesba ja homofiila sámit)
háliidit maid organiseret “bonju” álgoálbmotlahtuid Ruoššas, Suomas, Ruoŧas, Latin-Amerihkás.
Joavku doaibmá árjjalaččat Gaysir ja Facebook nammasaš gulahallanbáikkis.
Lesban Guovdageainnus
Dokumentárafilbma 'Lesbisk i Kautokeino' (Lesban Guovdageainnus) árvvoštallojuvvui buoremus filbman Davviriikkalaš Filbmafestiválas
ja Sámi Filbmafestiválas Guovdageainnus 2001:s. Muhto dat aiddo hal de čájehuvvui. Dušše diimmu ovdal go dat galggai čájehuvvot,
válljejedje festiválanjunnožat bissehit dan. Dat dáhpáhuvai ovtta scena geažil mas almmáiolmmoš cielaha Máreha Guovdageainnu
olgobáikkis. Almmái áittii áššečuoččaldahttimiin ja diggeáššiin jus filbma čájehuvvo. Dat mielddisbuvttii ahte dušše bovdejuvvon
guossit besse geahččat filmma vuosttaš čájeheamis, muhto maŋŋá dat čájehuvvui álbmogii ge. Filbma lea Marit Buljo (29) birra
maŋŋágo son dovddahii iežas lesban, ja dan ráhkadii Nils John Porsanger.
Maŋŋágo Máret čiđihii čiegusvuođas, son cielahuvvui nu ahte son fárrii sámi báikkis. Son lei áigon orrut ovttas ráhkkásiinnis
Guovdageainnus, muhto dát ii lean vejolaš. Máret botkii oktavuođaid ruovttubáikkiinis ja bearrašiinnis ja fárrii lulás. Measta
golmma jahkái sus ii lean oktavuohta etniinis. Easkka maŋŋágo Porsanger ráhkadišgođii filmma, de gávnnadeigga Máret ja su
eadni. Lagamuš bearrašii ja erenoamážit eadnái čuzii filbmaprošeakta garrasit. Muhto premieara maŋŋá Guovdageainnus buorránii
Máreha ja eatni gaskavuohta, ja sudno gaskavuohta šattai fas nu go dat ovdal lei dokumentára filmma geažil.
Anna Anita Hivand, journalista
Hivanda birra lei ollu mediain 2003:s go Sámediggi geahččalii hehttet su dovddaheames iežas bifiilan. Gaysir.no neahttabáikkis
lea artihkal 2003:s ja das mii lohkat ahte ’Sámedikki politihkalaš njunnožat dovddastit ahte sii leat gielistan heađuštan
dihtii journalistta Anna-Anita Hivanda dovddaheames iežas bifiilan almmolaččat. Hivand oaivvilda ahte Sámedikki politihkalaš
njunnožiin lea homofobiija ja son lea hirpmástuvvan das mo sii suinna leat meannudan.’
Muhtun VG-áššis 2004:s su govvidedje beakkánin Kárášjogas: ’Ii dušše dannego son lea neavttár ja journalista NRK Sameradios,
guhte lea ráhkadan máŋga TV-buvttadeami. Muhto maiddái dannego son lea áidna nisu Kárášjogas guhte rahpasit muitala ahte son
háliida nissona eallinguoibmin.
- Kárášjogas ii leat váttis oažžut nissonolbmo ruoktot idjii, muhto ii oktage duostta dovddahit
iežas sohkabeallásaš soju. Sii ballet das maid olbmot dadjet dasa, šuohkiha Anita.’
2003:s oaččui Hivand Sámi Nisson Foruma ovddidanbálkkašumi dainna ákkastemiin ahte son ’lea buktán homofiila sámiid oidnosii
ja čujuhan ahte sii olgguštuvvojit ja deddojuvvojit servodagas’.
Mediabuvttadeapmi HiFm bokte, 15 minuhttasaš dokumentára das mo lea eallit sápmelažžan ja homofiilan.
’Okto' lea 18 jahkásaš Lemet Ande Stuenga birra. Son lea sápmelaš ja homofiila. Mii muitalit su muitalusa: miellaguottuid
vuostásaš doarruma birra unna báikegottážis. Dása váikkuha sihke sámekultuvra ja politihkka. Mii leat váldán oktavuođa báikki
olbmuiguin, politihkáriiguin ja psykologain gávnnahan dihtii manne leat ain dákkár guottut 2010:s , ja maid lea vejolaš dahkat
buoridan dihtii sápmelaš homofiilla eallima.’
Oanehisfilmmas gullo ollu dárogiella, muhto leat maiddái guhkes oasit main leat jearahallamat sámegillii!
Filbma lea eksámenbuvttadus Finnmárkku allaskuvllas, ja don sáhtát oaidnit dan guokte oasi dás:
OKTO - 1
OKTO - 2