Homo leat = leat dakkár gii čiđiha oidnosii. Ohpit ja ohpit.
’Čiđihit oidnosii’, dahje ’boahtit olggos lávus’, homon, lesban, bifiilan, tránsaolmmožin dahje bonjusohkabeallásažžan sáhttá
leat bávččas ja váttis, áibbas álki, dahje sihke váttis ja álki, ja dat sorjá dilálašvuođas. Muhtumat áddejit ahte sii leat
homofiillat jo nuorravuođas, muhtumat fas dárbbašit ollu guhkit áiggi dan gávnnahit. Oallugat dovddahit vuos ustibiidda, ja
de easkka bearrašii. Olmmoš ii čiđit oidnosii dušše oktii, muhto dahká dan dábálaččat ohpit ja ohpit, ja ohpit.
Muhtumiid mielas lea buorre ahte olmmoš sáhttá eallit čiegusvuođas (“skáhpas”). Muhtumat vásihit ahte ii leat miige čiegusvuođaid.
Muhtumat gávdnet jeđđehusa earáid čiđihanmuitalusain, earát fas oaivvildit ahte olggosboahtinmuitalusat berrejit gullat vássánáigái.
Muhto dat eai gula vássánáigái velá áibbas. Nu guhká go heteronormativitehta ráđđe uhcit eanet, de bonjusohkabeallásaččat
gártet diliide main sii fertejit válljet háliidit go čiđihit vai eai. Oallugat leat čállán jierpmálaččat čiđiheami birra,
sierra kultuvra lea šaddan das maid dat mearkkaša ahte olbmos lea lesba ja homofiila identitehta.
Siri Lindstad válljii gohčodit iežas kapihttala čiđiheami birra oidnosii ’Komme inn’, girjjistis ’Å fylle L-ordet med mening’,
maid Kill your darlings-lágádus almmustahtii 2010s. Mii leat leamaš nu lihkkui ahte leat ožžon lobi almmuhit unna oasáža,
mii dás álgá oanehis háleštemiin amerihkálaš tv-ráiddus ’the L-word’:
BOAHTIT SISA
Lara: Don fertet goit geahččalit boahtit olggos.
Dana: Jo, gal mun dagan dan.
Lara: Dutnje lea dušše váivi ain orrut skáhpas čihkosis.
Dana: Jo, mun dieđán dan.
Lara: Ja don leat duođaid duohta homo.
Dana: Mun dieđán dan.
Mun in duođaid goassege dáhtton geange muitalit munnje boahtit-olggos-muitalusaid. Dan han leat nu oallugat jo dahkan.
Dan sadjái mun gohččon sin muitalit boahtit-sisa-muitalusaid – das mo sii fáhtejedje eará lesbaid, ja mo dat lei.
Čiđihanmuitalusat čuvvo liikkáge.
Eatnašat leat boahtán sisa ovdalgo sii lea boahtán olggos. Sii leat boahtán eará bonjusohkabeallásaččaid birrasii, maŋŋágo go leat ozadan guhká
dahje oanehis áiggi.
Nu mearkkaša ge boahtit olggos rievtti mielde boahtit sisa. Dajaldat ”to come out” geavahuvvui vuosttamužžan nuorra nissoniid
birra guđet serve nu gohčoduvvon debutántadánssuide, ja geat dan láhkai ihte “allaseađu” searvái, ja seammás ođđa sosiála
oktavuhtii.
Stine gal dovddai guhká ahte fertii čihkosis fitnat London nammasaš nieiddaidbáras.
– Fertejin gielistit iežan heteronieidaustibiidda das gos mun ledjen fitnan, ja morihin fuones oamedovdduin juohke lávvardatiđida
ja jurddašin ahte ”f...., dál fas mannen dohko”. Muhto go de loahpas muitalin iežan nieidaustibiidda ahte ledjen lesba, ja
ahte láven johtit Londonis, de nuppástuvai dilli. Dalle mun liikogohten fitnat olgobáikkiin.
Fáhkkestaga don leat doppe gosa don leat niegadan beassat: ovttalágániid searvvis, guđiin oallugat leat háliidan sohkabeallástallama ja ráhkisvuođa
seamma ollu go don ieš ge. Fáhkkestaga dus lea báiki gos don sáhtát fitnat, várra juohke vahkkoloahpa ge. Fáhkkestaga don
sáhtát geahččat, irggástallat, dánsut ja kliinet. Fáhkkestaga don lea okta máŋgasis. Fáhkkestaga don leat normála.
– Vuosttaš jagit lesban ledje dego boatkkakeahtes ovdaspeallu, mas lei alla sosiála doaibma, áinnasge gávpoga olgobáikkiin.
Muhto mii dárbbašeimmet dan buohkat. Dárbu vásihit maŋŋil dan maid olmmoš ii beassan vásihit go lei nuorra, lei garas, dadjá
Trude, gii bođii sisa go lei 20-jagiid álggus.
Ja deháleamos huksengeađgi lesbaid searvevuođas lea – goittot orru leamen nu – du muitalus ja du vásáhusat das go don bohtet olggos ja
oidnosii. Na, várra álggus ii leat homoin olus eará mii lea oktasaš go aiddo olggosboahtinproseassa ja -vásáhusat, muhto dat
sáhttet leat doarvái buorit oktasaš áššit.
Dáppe mus lea miella leat. Dan jurddašii Elisabeth vuosttaš háve go son bođii Homoversitas nammasaš studeantajoavkku čoahkkimii Oslo universitehtas.
– Buohkain lei iežaset olggosboahtinmuitalus mainna mun sáhtten buohtastahttit iežan dili. Jahki vásii ovdalgo nagadin muitalit
maidege iežan bearrašii, ja juohke geardde go ledjen fitnan ruovttus Trøndelágas, de jerre mus dakkár gažaldagaid go ”leat
go dál muitalan?”, ja fertejin vástidit ”in, in nagadan dan dál ge”. Biras Homoversitasis lei sosiála searvevuohta, muhto
dat lei maid doarjjaapparáhta. Ja dalle go mun ieš bohten stivrii ja šadden okta sis geat válde ođđa olbmuid vuostá, de lei
buorre muitalit iežas muitalusa. Dalle mus lei juoga mainna veahkehit, vaikko vel deháleamos lei dušše guldalit, ja leat das.
Čiegusvuođas dahje olgun
Homo leat = leat dakkár gii čiđiha oidnosii. Ohpit ja ohpit. Seammás lea boahtin oidnosii dat mii dahká du homon. Jus don it daja maidege, dalle han gáddet olbmot ahte don leat hetero.
Brihttalaš sosiologa Ken Plummer čujuha dasa ahte homofiillain orrot leamen dušše guokte duohta molssaeavttu: eallit čiegusin,
dahje boahtit oidnosii, ja goappá gaskkas olggosboahtin lea dat maid olmmoš gáttášii ahte homofiila háliidivččii. Buot eará
lea gielistit – alcces ja buohkaide earáide. Go olmmoš eallá čiegusvuođas, de olmmoš muhtun láhkai ii leat giige. Olmmoš lea
čiegushomo – ii ge dárbbaš leat dat dannego dahkaluddá heteron, muhto dannego olmmoš rehkenastojuvvo danin dasságo olmmoš
lea čiđihan oidnosii. Eallit “skáhppahomon” lea measta dego dakkár identitehta mii lea seamma guorus go “skáhppa” mas olmmoš
lea, muhtunlágan bealleeallin. Easkka go olmmoš lea boahtán olggos čiegusvuođas, de šaddá olmmoš olmmožin fas. Olmmoš boahtá
oidnosii, olbmot oidnet gii don leat, ja iiba unnimusat ge: olbmot dihtet makkár don leat. Don šattat dunin, dat mearkkaša
“dakkárin”. Homon.
Ja buot dát dáhpáhuvvá heterosohkabeallásašvuođa eavttuid vuođul. Olmmoš sáhtášii jurddašit servodaga mas buohkat fertejit
boahtit olggos, danin dahje duonin dahje goalmmádin. Muhto go heterosohkabeallásaš identitehta adnojuvvo čabočielggasin, de
lea dat vuođus ge. Eará identitehtaide dat ferte bidjat nama.
Plummer govvida čiđihanmuitalusaid ođđasis riegádeami muitalussan. Maŋŋágo olmmoš lea čiđihan oidnosii, de lea olmmoš álgovuođus seamma olmmoš, dušše ođđa ja
buoret (loga: duođaleabbo) hámis. Ale fal gátte ahte go leat čiđihan olggos oidnosii, de leat geargan. Homoraporttas Ut av
skapet. Inn i nettverket definerejuvvo olggosboahtin dakkár proseassan man máŋga muttu čuvvot maŋŋálagaid. Muhto dat lea dakkár
proseassa mii hárve loahpahuvvo dannego homofiila dahje lesba dakkár servodagas mii eaktuda heterofiliija, dađistaga ferte
boahtit olggos ođđa oahppásiid dahje bargoskihpáriid oktavuođas.
Dahje nu mo My nammasaš hápmi Mian Lodalena románas Smuleklubbens skamløse søstre dadjá:
”Dávjá mus jerret: Goas don bohtet olggos? Goas? Dego olmmoš dan dagašii oktii, ja de lea geargan. Mun boađán olggos juohke
beaivvi.”
Lea dego filmmas Groundhog Day, mas tv-dálkealmmái Phil Connor lea darvánan dan seamma beaivái, ”Groundhog Day”. Juohke iđida son moriha seamma
garuhuvvon Sonny & Cher-šukŋii diibmoradios. Aiddo dan maid vásihii ikte, son ferte fas vásihit odne.
Álkimus soaitá leat boahtit olggos jus olmmoš lea párradilis. Dalle olmmoš namahastá summal ráhkkása nama ja muitala seammás
muhtun dábálaš fearána mii lea dáhpáhuvvan (dán lágána: ”Moai Ánniin osttiime ođđa suoidnečuohpana vahkkoloahpas”), ja vuordá
reakšuvnna. Ja vástádusa maid oaččut, lea dábálaččat allaseađulunddot. Olbmot han leat eanaš bures bagaduvvon. Muhto vuordde
fal ahte dan maid dadjet – ovdamearkka dihtii ráhkkásat nama, mii lei jurddašuvvon dušše áššediehtun – dávjá dulkojuvvo čiegusášši
muitaleapmin. Ale ge hirpmástuva jus son geainna don leat hálešteamen, vuolida jiena máŋggain cehkiin ja oskkáldas jienain
savkala: Já, nu? Man suohtas!
Na giitu.